Ajalugu

Mudaravi kuulub vanimate ravimenetluste hulka. Eestis kasutatakse mudaravi juba ligi 200 aastat. Vanade Egiptlaste mudaravi kogemused ulatuvad aastatuhandete hõlma. Egiptlased kasutasid Niiluse muda väga mitmesuguste haiguste raviks. Haigestunud kehaosad kaeti sooja mudaga või lihtsalt asetati käed ja jalad mudasse, millele järgnes päikesekõrvetus. Kreeklased ja roomlased teadsid ja kasutasid mudaravi meie ajaarvamise algul. XIV sajandil peeti Itaalias ( Padua) loenguid mineraalmuda raviotstarbelisest kasutamisest. Järvede põhjal olevat muda kasutasid Krimmi tatarlased, kaukaaslased. Odessas olid levinud mudakümblused, Norras ja Rootsis hõõruti haigeid mudaga.

Eesti Läänerannikul leiduvat meremuda kasutati mitmeti: haigestunud jäsemed asetati päikese käes soojenenud meremudasse või soojendati muda saunas. Esimene mudaraviasutus rajati XIX sajandi algul, Haapsalus 1825.a. Hiljem uuris Haapsalu meremuda raviomadusi Tartu ülikooli juures professor Karl Schlossman ja professor dr.Vadi. Vastavalt teadmiste tasemel mudaravi olemasolust ja omadustest on ka mudaravi teinud aegade jooksul läbi paljud arenguetapid. Aastaid tagasi kasutati nn. täismudavanne, mis on haigetele raskemini talutavad. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kas üldiseid või paikseid mähiseid.